Meet the Designer: Liisu Arro

Vastab Liisu Arro

Liisu Arro on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias keraamika eriala ja täiendanud ennast Portugalis. Ta on keraamikaga tegelenud 2002. aastast alates ja 2006. aastal avas ta oma keraamika ateljee, mille arendamisega tegeleb pidevalt. Liisu on eksponeerinud oma töid nii ühis- kui isiknäitustel Eestis, Inglismaal, Taanis ja Saksamaal. Kunstniku töödes põimuvad omavahel kirg elu vastu ja põhjamaine vaoshoitus, mille tulemuseks on tehniliselt kvaliteetne ja ainulaadne looming, mida inimestel on võimalik igapäevaselt kasutada.

Liisu asutas koos abikaasa Eero Talvistuga 2016. aastal brändi Arro Keraamika, millest tänaseks on saanud Arro Porcelain. Arro Porcelain toodab luksuslikke igapäevaseks kasutamiseks mõeldud nõusid ühes vanimas portselanitehases Portugalis. Esimene toodetud seeria põhineb Liisu enda loomingul, aga tulevastel seeriatel on plaan kasutada ka Liisu vanemate ja vanavanemate loomingut. Liisu on oma peres kolmanda põlve kunstnik, tema vanemad ja vanavanemad on maalikunstnikud.

1) Mis oli Sinu esimene päris töökoht? Kuidas leidsid tee disainini?

Advokaadibüroo tõlk/assistent. Ma ei pea ennast tegelikult disaineriks, vaid pigem keraamikuks. Kasvasin üles kunstnike peres ja keraamika oli minu jaoks ideaalne kooslus, mis ühendas minule kaks olulist asja – praktilise ja esteetilise. Jõudsin selleni küll väikese ringiga, nagu elus ikka – mida kaugemale justkui lähed, seda lähemale jõuad :)

2) Mis Sa täna teed? Millest enamasti Sinu päev koosneb?

Aasta tagasi sain öelda väga lihtsalt, et minu tööpäevad mööduvad ateljees. Praegu olen Arro Keraamika, millest on saanud Arro Porcelain, üks mootor kahest ja see tähendab, et päev on täis erinevaid toimetusi. Veebruaris olime Frankfurdis messil ja sellele eelnevad kuud möödusid selleks ettevalmistumiseks.

Samuti tegelen praegu meie brändi “rebrandinguga”: uued tooted, erinevate pakkumiste ja võimaluste kaalumine, nii materiaalsetele kui ka filosoofilistele küsimustele lahenduste otsimine. Ka ateljees olen saanud natukene olla. Jah, väga palju aega kulub praegu lihtsalt mõtlemisele ja plaanide tegemisele. Ning suve loodan mööda saata ainult ateljees, valmistades ette uut näitust.

3) Kas on mingisugune disainialane (või filosoofiline) n-ö baastekst, mida elutõena oma tegemistes alati meeles pead?

Kuna ma ei pea ennast disaineriks, siis võin ehk endale lubada seda mõtet, et katsun alati teha asju, mis mulle endale ka meeldivad. Et valmistatu oleks mugav kasutada ja pakuks ka esteetilist naudingut ning oleks loodud vastutustundlikult. Ja parim tulemus on see, mis “vananedes” muutub pigem ilusamaks ja väärtuslikumaks, kui saab lihtsalt vanaks ja kulub koledaks.

4) Oleksin tahtnud olla …. disaini autor!

Mul ei ole selliseid unistusi ja ambitsioone kunagi olnud, aga olen alati imetlenud inimesi, kes suudavad oma ideid ka ise teostada ja teevad seda väga hästi.

5) Kellega eesti disaineritest tunduks Sulle põnev koostööd teha? 

Ohh… Väga raske öelda… Ma olen üsna paindlik, seega leiaksin kindlasti paljudega midagi teha. Võib-olla teha koostööd mõne sisekujundajaga. Ja üldiselt vajavad kunstnikud ja disainerid pigem esindajaid ja agente kui teisi disainereid :)

6) Viimatine kultuurielamus?

Minu viimased kultuurielamused kipuvad kõik messidel olema, kus on kõike väga palju, liiga palju ja see paljusus on suur elamus. Alati üllatun ka, kui külastan oma vanemaid ja heidan pilgu nende ateljeesse ja loomingule.