„Hea disainer olemine ei tähenda tingimata oma poe pidamist.“
Kes sa tänapäeval disainerina oled?
Täna olen ma varasemast palju teadlikum disainer. Olen aktiivselt seotud hariduse, kultuuri- ja disainipoliitikaga, mistõttu moodustab moedisain praegu umbes 20% minu tööajast. Minu loomingu põhiväärtused ei ole aga muutunud.
Jätkuvalt on minu jaoks olulised kvaliteetsed ja looduslikud kangad, meisterlik lõige ja valmistus, ajatu klassika, multifunktsionaalsus ning disaini pikk eluiga. Kõige olulisem põhimõte on endiselt „Made in Estonia“.
Viimastel aastatel oleme keskendunud eelkõige eritellimustele. Kord või kaks aastas valmivad ka väikesed temaatilised kapselkollektsioonid – näiteks teksakollektsioon või Ivo Nikkolo laovarudesse jäänud kvaliteetsetest kangastest loodud kapsel.
Kuidas on sinu ärimudel aja jooksul muutunud?
Teadlik tarbimine, jätkusuutlikkus ja aeglane mood ei ole enam üksnes trendid, vaid hädavajalik mõtteviis. Nendest põhimõtetest lähtudes olen ümber kujundanud ka oma ärimudeli.
Hea disainer olemine ei tähenda tingimata oma poe või kaupluseketi pidamist. Loobusin isikliku poe ideest ning otsustasin delegeerida valmisloomingu müügi professionaalidele. Eestis on minu jaoks selleks loomulik ja pikaajaline partner olnud Eesti Disaini Maja.
Koostöös Eesti Disaini Majaga on minu loomingut esitletud Washingtonis, Torontos ja New Yorgis. Selline koostöö võimaldab disaineril keskenduda loomingule, samal ajal kui rahvusvaheline turundus, müük ja kontaktide loomine on valdkonna professionaalide kätes.
Milline roll on kultuuridiplomaatial Eesti disaini rahvusvahelistumises?
Kultuuridiplomaatia on väikese riigi jaoks äärmiselt oluline. Positiivsete kultuuriliste ja majanduslike tulemuste saavutamiseks vajame aga pikaajalist, järjepidevat ning strateegilist kultuuri- ja disainiekspordi poliitikat.
Kuigi viimasel ajal räägitakse järjest enam disainist kui majanduse, ettevõtluse ja innovatsiooni vedurist, ei ole Eestis endiselt vastu võetud uut terviklikku riiklikku disainipoliitika strateegiat.
Rahvusvahelised näitused ja esitlused on olulised, kuid üksikutest projektidest ei piisa. Eesti disaini nähtavuse kasvatamine eeldab järjepidevat kohalolu, tugevaid koostöövõrgustikke ning riiklikku arusaama sellest, et disain on osa nii majandus- kui ka välispoliitikast.
Kuidas võiks Eesti disainipoliitikat järgmise kümne aasta jooksul arendada?
Üks tähtsamaid eesmärke peaks olema Eesti disaini rahvusvahelise kuvandi tugevdamine. Disain kannab edasi Eesti identiteeti, väärtusi ja oskusi ning aitab kasvatada nii meie nähtavust kui ka ekspordivõimekust.
Disain tuleks senisest tugevamalt siduda majanduspoliitika ja innovatsiooniga. Samuti tuleb edendada avaliku sektori ja disainerite koostööd, et disaini kasutataks teadlikumalt avalike teenuste, keskkondade ja süsteemide arendamisel.
Oluline on muuta kestlikkus ja ringdisain igapäevaseks elufilosoofiaks, mitte käsitleda neid üksikute projektide või kampaaniatena. Näiteks minu kollektsioon Ring / Circle keskendus olemasolevate rõivaste ümberkujundamisele ja toodete eluea pikendamisele. Disaini ülesanne ei ole üksnes luua uusi esemeid, vaid leida targemaid viise juba olemasoleva väärtustamiseks.
Millist tulevikku näed kultuurile ja disainile Eestis ning Euroopas?
On väga rõõmustav näha, et Euroopa Liidu tasandil tehakse kultuuri ja disaini tähtsustavaid otsuseid ning algatusi.
Euroopa Liit allkirjastas juunis ühisdeklaratsiooni „Euroopa kultuuri heaks, kultuur Euroopa heaks“, mis tõstab kultuuri Euroopa prioriteediks ning käsitleb seda ühiskonna vastupanuvõime ja julgeoleku olulise alustalana.
Ka Euroopa disainiühenduste võrgustik BEDA töötab koostöös erinevate riikide disainiliitudega selle nimel, et tugevdada disaini rolli riiklikes strateegiates ja rahastamisprogrammides.
Soovin, et ka Eestis mõistetaks kultuuri ja disaini senisest enam strateegilise ressursina. Disain ei ole pelgalt esteetika ega luksus. See on vahend, mille abil kujundada kestlikumat majandust, paremaid avalikke teenuseid, konkurentsivõimelisemaid ettevõtteid ja tugevamat ühiskonda.
Kultuur ja disain peavad olema nii Euroopa kui ka Eesti riigi prioriteedid.
Meet the Designer: Oksana Tandit
„Hea disainer olemine ei tähenda tingimata oma poe pidamist.“
Kes sa tänapäeval disainerina oled?
Täna olen ma varasemast palju teadlikum disainer. Olen aktiivselt seotud hariduse, kultuuri- ja disainipoliitikaga, mistõttu moodustab moedisain praegu umbes 20% minu tööajast. Minu loomingu põhiväärtused ei ole aga muutunud.
Jätkuvalt on minu jaoks olulised kvaliteetsed ja looduslikud kangad, meisterlik lõige ja valmistus, ajatu klassika, multifunktsionaalsus ning disaini pikk eluiga. Kõige olulisem põhimõte on endiselt „Made in Estonia“.
Viimastel aastatel oleme keskendunud eelkõige eritellimustele. Kord või kaks aastas valmivad ka väikesed temaatilised kapselkollektsioonid – näiteks teksakollektsioon või Ivo Nikkolo laovarudesse jäänud kvaliteetsetest kangastest loodud kapsel.
Kuidas on sinu ärimudel aja jooksul muutunud?
Teadlik tarbimine, jätkusuutlikkus ja aeglane mood ei ole enam üksnes trendid, vaid hädavajalik mõtteviis. Nendest põhimõtetest lähtudes olen ümber kujundanud ka oma ärimudeli.
Hea disainer olemine ei tähenda tingimata oma poe või kaupluseketi pidamist. Loobusin isikliku poe ideest ning otsustasin delegeerida valmisloomingu müügi professionaalidele. Eestis on minu jaoks selleks loomulik ja pikaajaline partner olnud Eesti Disaini Maja.
Koostöös Eesti Disaini Majaga on minu loomingut esitletud Washingtonis, Torontos ja New Yorgis. Selline koostöö võimaldab disaineril keskenduda loomingule, samal ajal kui rahvusvaheline turundus, müük ja kontaktide loomine on valdkonna professionaalide kätes.
Milline roll on kultuuridiplomaatial Eesti disaini rahvusvahelistumises?
Kultuuridiplomaatia on väikese riigi jaoks äärmiselt oluline. Positiivsete kultuuriliste ja majanduslike tulemuste saavutamiseks vajame aga pikaajalist, järjepidevat ning strateegilist kultuuri- ja disainiekspordi poliitikat.
Kuigi viimasel ajal räägitakse järjest enam disainist kui majanduse, ettevõtluse ja innovatsiooni vedurist, ei ole Eestis endiselt vastu võetud uut terviklikku riiklikku disainipoliitika strateegiat.
Rahvusvahelised näitused ja esitlused on olulised, kuid üksikutest projektidest ei piisa. Eesti disaini nähtavuse kasvatamine eeldab järjepidevat kohalolu, tugevaid koostöövõrgustikke ning riiklikku arusaama sellest, et disain on osa nii majandus- kui ka välispoliitikast.
Kuidas võiks Eesti disainipoliitikat järgmise kümne aasta jooksul arendada?
Üks tähtsamaid eesmärke peaks olema Eesti disaini rahvusvahelise kuvandi tugevdamine. Disain kannab edasi Eesti identiteeti, väärtusi ja oskusi ning aitab kasvatada nii meie nähtavust kui ka ekspordivõimekust.
Disain tuleks senisest tugevamalt siduda majanduspoliitika ja innovatsiooniga. Samuti tuleb edendada avaliku sektori ja disainerite koostööd, et disaini kasutataks teadlikumalt avalike teenuste, keskkondade ja süsteemide arendamisel.
Oluline on muuta kestlikkus ja ringdisain igapäevaseks elufilosoofiaks, mitte käsitleda neid üksikute projektide või kampaaniatena. Näiteks minu kollektsioon Ring / Circle keskendus olemasolevate rõivaste ümberkujundamisele ja toodete eluea pikendamisele. Disaini ülesanne ei ole üksnes luua uusi esemeid, vaid leida targemaid viise juba olemasoleva väärtustamiseks.
Millist tulevikku näed kultuurile ja disainile Eestis ning Euroopas?
On väga rõõmustav näha, et Euroopa Liidu tasandil tehakse kultuuri ja disaini tähtsustavaid otsuseid ning algatusi.
Euroopa Liit allkirjastas juunis ühisdeklaratsiooni „Euroopa kultuuri heaks, kultuur Euroopa heaks“, mis tõstab kultuuri Euroopa prioriteediks ning käsitleb seda ühiskonna vastupanuvõime ja julgeoleku olulise alustalana.
Ka Euroopa disainiühenduste võrgustik BEDA töötab koostöös erinevate riikide disainiliitudega selle nimel, et tugevdada disaini rolli riiklikes strateegiates ja rahastamisprogrammides.
Soovin, et ka Eestis mõistetaks kultuuri ja disaini senisest enam strateegilise ressursina. Disain ei ole pelgalt esteetika ega luksus. See on vahend, mille abil kujundada kestlikumat majandust, paremaid avalikke teenuseid, konkurentsivõimelisemaid ettevõtteid ja tugevamat ühiskonda.
Kultuur ja disain peavad olema nii Euroopa kui ka Eesti riigi prioriteedid.
Rohkem pilte avaüritusest SIIN!
Oksana Tanditi pop-up pood on avatud Eesti Disaini Majas, Solarise keskuses kuni 15. augustini. Oled oodatud!