Mirjam: Olen sündinud ja üleskasvanud väikses alevis Koerus, Järvamaal. Möödunud kevadel lõpetasin mööblidisaini eriala Kõrgemas Kunstikoolis Pallas. Eriala lõputöö viis võimaluseni alustada tööd Olustvere mõisa puidukojas, kus tegelen koja omatoodete loomise, kursuste korraldamise ja turundamisega. Lõputööna “Pabernöörist toote loomine sotsiaalse disaini abil” valminud sahverkapp pääses möödunud aastal Bruno tootedisainiauhindadel elukeskkondliku disaini kategoorias edasijõudnute hulka ja esitleti Disainiöö näitusel.
Markus: Olen sündinud Rakveres. Esimese poole elust elanud Tallinnas. 2015. aastal alustasin õpinguid Tartus Kõrgemas Kunstikool Pallases. Lõpetasin mööblidisaini eriala. Hetkel resideerume Viljandis ning ametilt olen Olustvere puidukoja Meister ja disainer.
2022. aastal kanditeerisin oma Pallase lõputööga Eesti tootedisaini auhind BRUNO konkursil ning Greenwood söögilaua tool sai auväärse mainimise elukeskkondliku toote disain kategoorias.
Kuidas leidsite tee disainini..
Mirjam: Esmalt puutusin disainimaailmaga kokku, kui kandideerisin vabatahtlikuks Disainiöö festivalile. Peale gümnaasiumi lõpetamist tekkis võimalus asuda tööle Eesti Disaini Majas Solarise esindusse. Seal õppisin disaintooteid lähemalt tundma ja nägin disainerite igapäeva elu. Miskipärast mind Eesti disainerite kogukond ja mõtteviis niivõrd võlus, et otsustasin minna õppima mööblidisaini eriala Kõrgemasse Kunstikooli Pallas.
Markus: Juba päris noorena puutusin kokku traditsioonilise puitehitusega. 13 aastasena alustasime koos vanaisaga palksauna ehitusega. Tagasi vaadates, sai sealt alguse suur austus ja armastus puidu kui materjali vastu ning sügav huvi käsitööriistade kasutamise osas. 2012. aastal alustasin õpinguid EKA-s arhitektuuri osakonnas. Peale esimest aastat õpinguid sain aru, et eriala väljundi mõõde ei sobi mulle. Üsnagi loomulikult jõudsin edasi mööblidisaini erialani, kus sain kombineerida puitu, elukeskkondliku disaini ning tervet maailma pärandit puidu käsitlemisel. Minu arvates puit on kõige jätkusuutlikum materjal, kui teda kasutada austusväärsel viisil.
Millest koosneb teie tänane argipäev..
Mirjam: Olustvere puidukojas keerleb minu igapäevane tegevus peamiselt ümber pabernööri ja selle rakendamises toodetes. Hindan nööri naturaalsust, tugevust ja esteetilist karakterit, kui see on punutud tabureti või kiige istepinnaks. Praegu tegelen pabernöörist kiikede punumisega ja selle kursuste läbiviimisega. Valmistame ette saarepuidust raamid, inimestel on võimalik tulla ja ühe päevaga valmis punuda enda koju funktsionaalne ja efekte kiik. Samuti on mulle südamelähedaseks saanud sorgo kiust harjade valmistamine, mis on praktiline ja isikupärane ese igas kodus.
Markus: Hommikul viime poisi lasteaeda. Järgnev päev möödub Olustvere Puidukojas. Kogu ettevõtmine on alles värske, avasime alles 2023. aasta veebruaris. Igapäevaselt tegelen puidukoja sisustamise ja arendamisega, töötubade kavandamise ja prototüüpimisega, omatoodete disain ja tootmisega. Minu suur soov on edasi arendada ja praktiseerida värske puidu kasutust mööblidisainis. Tahan taaselustada ja säilitada vanu puutöövõtteid ning anda ka võimalus huvilistele oma kätega asju teha.
Kellega Eesti disaineritest tunduks teile põnev koostööd teha..
Mirjam: Väga köidab mind Cervo Volante missioon anda väärtust hirvenahkadele, mille kriimud ja elu jäljed teevad tooted unikaalseks. Põnev oleks neid looga nahkasid kasutada ka mööblis ning kombineerida puiduga.
Markus: Väga inspireeriv on jälgida Hannes Praksi tegemisi.
Oleksin tahtnud ise olla … (disaini) autor..
Markus: Hans J. Wegner-i “CH24 Wishbone chair”
Mirjam: Hans Wegner “Wishbone chair”. Imetlen selle tooli minimalismi, konstruktsiooni tugevust ning muidugi pabernöörist punutist.
Mõni mõttetera, mis elus kannab..
Mirjam: Väärtustan käelisi oskusi, mis kannavad kogu elu.
Markus: Hingega tehtud asjad kestavad.
Mõni huvitav või eriline fakt sinu kohta..
Mirjam: Mööblidisaini õpingute ajal soovisin koguaeg käed soojad hoida töötades näiteks Põhjaka mõisas kokana ja Tartu Trüki- ja Paberimuuseumis köitjana.
Markus: Toidu valmistamine, võin tunde ja tunde köögis eksperimenteerida
Mida soovitaksid 20-aastasele endale..
Mirjam: Ole julgem!
Markus: Pööra rohkem tähelepanu une kvaliteedile. Puhanuna suudad olla nii palju efektiivsem.
Kultuurisoovitus..
Mirjam: ”Nelja jalaga maa peal. Eesti Talutool” Eesti Rahva Muuseumis. Põnevalt ja efektselt üles seatud näitus annab väga hästi edasi, kuidas Eesti talutooli kujunemist on mõjutanud naabermaade rahvustoolid.
Markus: ERM-i galeriis avati Eesti talutoole tutvustav näitus “Nelja jalaga maa peal. Eesti talutool”. Väga ülevaatlik ja erialaselt hariv näitus.
Mirjami ja Markuse loominguga saab tutvuda Solarise keskuses Eesti Disaini Maja showroomis või veebipoes.
Tallinna Disainiöö Festival on igaastane suurüritus, mis demonstreerib Eesti ja teiste maade disainerite saavutusi ning käivitab arutelusid disaini rollist tänapäeva ühiskonnas. Festivali toimumispaikadeks on tihti unarusse jäänud huvipakkuvad arhitektuuripärlid, millest …
Kultuurkapitali disainipreemia 2013 võitis Matti Õunapuu/Stigo OÜ rollerStigo eest – ambitsioonika ja professionaalselt läbitöötatud disainilahenduse eest. Palju õnne! Loe Stigo kohta rohkem Eesti Disaini Lehest!
Leonardo Meigas on sündinud Tallinnas. “Disainihariduse sain ERKI-s, tänase nimetusega Eesti Kunstiakadeemias. Tegutsen oma disainistuudios Leonardo Disain. Olen aktiivne Eesti Disainerite Liidu liige. Viimatine võit tuli rahvusvaheliselt konkursilt SIT Furniture Design Award …
Räägi mõne sõnaga endast.. Sündisin Tartus ja minu haridustee sai sealt ka alguse. Pärast Tartu Ülikooli lõpetamist jätkasin õpinguid Eesti Kunstiakadeemias ning seejärel suundusid Londonisse Vivienne Westwoodi moemajja praktikale. Eestisse …
Omanimelise brändi looja, disaineri ja ehtekunstniku Moonika Kase soov on tuua kunst ehte- ja aksessuaaridisaini. Brändi eesmärgiks on luua selgelt eristuvaid, kvaliteetseid ehteid ja aksessuaare, mis oma kaasaegsuses oleksid siiski ajatud, mis …
Meet the Designers: Mirjam & Markus
Rääkige mõne sõnaga endast..
Mirjam: Olen sündinud ja üleskasvanud väikses alevis Koerus, Järvamaal. Möödunud kevadel lõpetasin mööblidisaini eriala Kõrgemas Kunstikoolis Pallas. Eriala lõputöö viis võimaluseni alustada tööd Olustvere mõisa puidukojas, kus tegelen koja omatoodete loomise, kursuste korraldamise ja turundamisega. Lõputööna “Pabernöörist toote loomine sotsiaalse disaini abil” valminud sahverkapp pääses möödunud aastal Bruno tootedisainiauhindadel elukeskkondliku disaini kategoorias edasijõudnute hulka ja esitleti Disainiöö näitusel.
Markus: Olen sündinud Rakveres. Esimese poole elust elanud Tallinnas. 2015. aastal alustasin õpinguid Tartus Kõrgemas Kunstikool Pallases. Lõpetasin mööblidisaini eriala. Hetkel resideerume Viljandis ning ametilt olen Olustvere puidukoja Meister ja disainer.
2022. aastal kanditeerisin oma Pallase lõputööga Eesti tootedisaini auhind BRUNO konkursil ning Greenwood söögilaua tool sai auväärse mainimise elukeskkondliku toote disain kategoorias.
Kuidas leidsite tee disainini..
Mirjam: Esmalt puutusin disainimaailmaga kokku, kui kandideerisin vabatahtlikuks Disainiöö festivalile. Peale gümnaasiumi lõpetamist tekkis võimalus asuda tööle Eesti Disaini Majas Solarise esindusse. Seal õppisin disaintooteid lähemalt tundma ja nägin disainerite igapäeva elu. Miskipärast mind Eesti disainerite kogukond ja mõtteviis niivõrd võlus, et otsustasin minna õppima mööblidisaini eriala Kõrgemasse Kunstikooli Pallas.
Markus: Juba päris noorena puutusin kokku traditsioonilise puitehitusega. 13 aastasena alustasime koos vanaisaga palksauna ehitusega. Tagasi vaadates, sai sealt alguse suur austus ja armastus puidu kui materjali vastu ning sügav huvi käsitööriistade kasutamise osas. 2012. aastal alustasin õpinguid EKA-s arhitektuuri osakonnas. Peale esimest aastat õpinguid sain aru, et eriala väljundi mõõde ei sobi mulle. Üsnagi loomulikult jõudsin edasi mööblidisaini erialani, kus sain kombineerida puitu, elukeskkondliku disaini ning tervet maailma pärandit puidu käsitlemisel. Minu arvates puit on kõige jätkusuutlikum materjal, kui teda kasutada austusväärsel viisil.
Millest koosneb teie tänane argipäev..
Mirjam: Olustvere puidukojas keerleb minu igapäevane tegevus peamiselt ümber pabernööri ja selle rakendamises toodetes. Hindan nööri naturaalsust, tugevust ja esteetilist karakterit, kui see on punutud tabureti või kiige istepinnaks. Praegu tegelen pabernöörist kiikede punumisega ja selle kursuste läbiviimisega. Valmistame ette saarepuidust raamid, inimestel on võimalik tulla ja ühe päevaga valmis punuda enda koju funktsionaalne ja efekte kiik. Samuti on mulle südamelähedaseks saanud sorgo kiust harjade valmistamine, mis on praktiline ja isikupärane ese igas kodus.
Markus: Hommikul viime poisi lasteaeda. Järgnev päev möödub Olustvere Puidukojas. Kogu ettevõtmine on alles värske, avasime alles 2023. aasta veebruaris. Igapäevaselt tegelen puidukoja sisustamise ja arendamisega, töötubade kavandamise ja prototüüpimisega, omatoodete disain ja tootmisega. Minu suur soov on edasi arendada ja praktiseerida värske puidu kasutust mööblidisainis. Tahan taaselustada ja säilitada vanu puutöövõtteid ning anda ka võimalus huvilistele oma kätega asju teha.
Kellega Eesti disaineritest tunduks teile põnev koostööd teha..
Mirjam: Väga köidab mind Cervo Volante missioon anda väärtust hirvenahkadele, mille kriimud ja elu jäljed teevad tooted unikaalseks. Põnev oleks neid looga nahkasid kasutada ka mööblis ning kombineerida puiduga.
Markus: Väga inspireeriv on jälgida Hannes Praksi tegemisi.
Oleksin tahtnud ise olla … (disaini) autor..
Markus: Hans J. Wegner-i “CH24 Wishbone chair”
Mirjam: Hans Wegner “Wishbone chair”. Imetlen selle tooli minimalismi, konstruktsiooni tugevust ning muidugi pabernöörist punutist.
Mõni mõttetera, mis elus kannab..
Mirjam: Väärtustan käelisi oskusi, mis kannavad kogu elu.
Markus: Hingega tehtud asjad kestavad.
Mõni huvitav või eriline fakt sinu kohta..
Mirjam: Mööblidisaini õpingute ajal soovisin koguaeg käed soojad hoida töötades näiteks Põhjaka mõisas kokana ja Tartu Trüki- ja Paberimuuseumis köitjana.
Markus: Toidu valmistamine, võin tunde ja tunde köögis eksperimenteerida
Mida soovitaksid 20-aastasele endale..
Mirjam: Ole julgem!
Markus: Pööra rohkem tähelepanu une kvaliteedile. Puhanuna suudad olla nii palju efektiivsem.
Kultuurisoovitus..
Mirjam: ”Nelja jalaga maa peal. Eesti Talutool” Eesti Rahva Muuseumis. Põnevalt ja efektselt üles seatud näitus annab väga hästi edasi, kuidas Eesti talutooli kujunemist on mõjutanud naabermaade rahvustoolid.
Markus: ERM-i galeriis avati Eesti talutoole tutvustav näitus “Nelja jalaga maa peal. Eesti talutool”. Väga ülevaatlik ja erialaselt hariv näitus.
Mirjami ja Markuse loominguga saab tutvuda Solarise keskuses Eesti Disaini Maja showroomis või veebipoes.
Related Posts
XII Disainiöö festival kutsub osalema!
Tallinna Disainiöö Festival on igaastane suurüritus, mis demonstreerib Eesti ja teiste maade disainerite saavutusi ning käivitab arutelusid disaini rollist tänapäeva ühiskonnas. Festivali toimumispaikadeks on tihti unarusse jäänud huvipakkuvad arhitektuuripärlid, millest …
Kultuurkapitali disainipreemia 2013 Matti Õunapuule!
Kultuurkapitali disainipreemia 2013 võitis Matti Õunapuu/Stigo OÜ rollerStigo eest – ambitsioonika ja professionaalselt läbitöötatud disainilahenduse eest. Palju õnne! Loe Stigo kohta rohkem Eesti Disaini Lehest!
Meet the Designer: Leonardo Meigas
Leonardo Meigas on sündinud Tallinnas. “Disainihariduse sain ERKI-s, tänase nimetusega Eesti Kunstiakadeemias. Tegutsen oma disainistuudios Leonardo Disain. Olen aktiivne Eesti Disainerite Liidu liige. Viimatine võit tuli rahvusvaheliselt konkursilt SIT Furniture Design Award …
Meet the Designer: Xenia Joost
Räägi mõne sõnaga endast.. Sündisin Tartus ja minu haridustee sai sealt ka alguse. Pärast Tartu Ülikooli lõpetamist jätkasin õpinguid Eesti Kunstiakadeemias ning seejärel suundusid Londonisse Vivienne Westwoodi moemajja praktikale. Eestisse …
Meet the Designer: Moonika Kase
Omanimelise brändi looja, disaineri ja ehtekunstniku Moonika Kase soov on tuua kunst ehte- ja aksessuaaridisaini. Brändi eesmärgiks on luua selgelt eristuvaid, kvaliteetseid ehteid ja aksessuaare, mis oma kaasaegsuses oleksid siiski ajatud, mis …